Language switcher

Sa oled siin

Eesti lennuliikluse juhtimisel minnakse üle vähendatud kõrghajutusmiinimumidele

Lennuliiklusteeninduse AS-i PRESSIEADE
23.jaanuar 2002

24.jaanuaril 2002 rakendab Eesti koos teiste Euroopa tsiviillennunduse konverentsi (ECAC) riikidega uued kõrgushajutuse standardid, millest tulenevalt on õhusõidukite kõrgushajutusmiinimum allpool 41000 jalga (u. 12500 meetrit) lennates 1000 jalga (300 m).

Vaata lisatud dokumente

 24.jaanuaril 2002 rakendab Eesti koos teiste Euroopa tsiviillennunduse konverentsi (ECAC) riikidega uued kõrgushajutuse standardid, millest tulenevalt on õhusõidukite kõrgushajutusmiinimum allpool 41000 jalga (u. 12500 meetrit) lennates 1000 jalga (300 m). Traditsiooniliselt on see kõrgushajutusmiinimum olnud 2000 jalga (600 m). Tegu on 1960-ndatel aastatel kokkulepitud standardiga, mis tegelikult peegeldab tolle aja õhusõidukite väiksemat võimet säilitada suurematel kõrgustel nõutava täpsusega ettenähtud lennukõrgust. Samas tähendas senine 2000-jalane kõrgushajutusmiinimum õhuruumi kasutamise seisukohalt samas piirkonnas lendavate lennukite võimaliku arvu vähenemist. Aja jooksul on lennuliiklus oluliselt kasvanud ja seega vajadus õhuruumi efektiivsema kasutamise järgi suurenenud. Ka on õhusõidukite kõrguste säilitamise võime ja seadmete täpsus tunduvalt paranenud. Seega muutus vähendatud kõrgushajutusmiinimumi (ingl. k. Reduced Vertical Separation Minimum - RVSM) juurutamine reaalseks võimaluseks õhuruumi efektiivsemalt kasutada, mahutades sinna suhteliselt rohkem lennukeid.

RVSM-i ohutuse küsimusi on aastaid põhjalikult uuritud. Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) juurutas oma tingimused RVSM-i ohutuks rakendamiseks 1990-ndatel ning 1997. aasta märtsis mindi Atlandi ookeani piirkonna õhuruumis esmakordselt RVSM-ile üle. Tänaseks on nimetatud
standardid rakendatud ka Vaikse ookeani marsruutidel, Austraalias ja mujal. RVSM-i rakendamine Euroopas tähendas võrreldes Atlandi ookeani piirkonnaga
aga hoopis midagi muud - haaratud on tunduvalt suurem hulk lennujuhtimiskeskusi, õhusõidukite tüüpe ja lennuettevõtjaid ning suuremate lennujaamade liiklustihedus on viidud viimse piirini. Et sellistes tingimustes igati ohutusnõuetele vastata, töötas Euroopa Lennunavigatsiooni Ohutuse Organisatsioon (EUROCONTROL) välja vastava ohutuse tagamise eelprogrammi. See tähendab, et RVSM programmi üheks osaks on konkreetsed õhusõidukite kõrguse piirangud, õhusõiduki kõrgustaseme säilitamise õigsust kontrollivad süsteemid, lennuohutuse analüüsid ning kõigi Euroopa lennujuhtide koolitamine ühtsete standardite järgi jms.

Mis siis on RVSM-i konkreetsed kasutegurid? Õhuruumi kasutajatele tähendab
see mitmeid eeliseid ning kõige soodsamas olukorras on kahtlemata lennufirmad. Kuue lennutasandi lisandumine kütusekulu poolest kõige efektiivsematel kõrgusel tähendab, et liiklus muutub tunduvalt paindlikumaks ja ummikud Euroopa õhuruumis vähenevad umbes 20%. Uued lisandunud lennutasandid tähendavad seda, et rohkem õhusõidukeid saab kasutada neile sobivaid marsruute, tehes seda väiksema kütusekuluga lennutasanditel ja seega on RVSM programmi otseseks tulemuseks väiksemad kulutused kütusele. Reisijatele tähendab RVSM vähem hilinenud ja edasilükkunud lende. Õnnelikumad reisijad omakorda suurendavad meelsamini ka lennufirmade kasumit. Lennufirmade aastaseks kogukasuks kõrgushajutuse vähendamise juurutamisest tulenevalt on arvestuslikult umbes 60 miljardit Eesti krooni. Lisaks tuleb ära märkida RVSM keskkonnasõbralikkust. Kõigile õhusõidukitele on omane optimaalne lennukõrgus, mis tagab nende kõige efektiivsema käitamise. Kiirelt kasvanud lennuliikluse tõttu on õhusõidukid paratamatult sunnitud lendama kõrgusel, kus nad tarbivad rohkem kütust ja mõnikord tuleb marsruuti ja sellest tulenevalt ka lennuaega pikendada, sest lennutasandeid lihtsalt napib. Selle tulemuseks on atmosfääri eraldatava süsihappegaasi kui põhilise kasvuhooneefekti tekitaja koguse märkimisväärne kasv. Seega annab RVSM lennuliikluse optimeerimisega ka võimaluse parandada ümbritseva keskkonna olukorda.

Kogu RVSM programmi realiseerimine Eestis on toimunud ladusalt ja samas tempos teiste Euroopa riikidega tänu Lennuameti, Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi ja lennuettevõtjate ladusale koostööle.

Jaan Tamm
Juhatuse esimees, Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts
GSM 050-44-710
telefon 6258-230, fax 6258-200
E-mail: jaan@eans.ee